AI-projekte käivitatakse enne, kui on selgelt sõnastatud, mida ja miks tehakse.
→ Valitakse vale fookus või vale lahendus.

AI-ga seotud otsused tehakse sageli kitsas ringis, ilma neid inimesi kaasamata, kelle tööd need tegelikult mõjutavad.
→ Töötajad ei mõista otsuse põhjuseid ega eesmärki, tekib vastuseis ja usaldus väheneb.

Puudub selgus, mis tuleb esimesena ja mis hiljem.
→ Kõik liigub korraga ja tempo kaob.

Koolitusi tehakse „kogu personalile“, ilma rollide ja tasemete eristamiseta.
→ Õpitu ei juurdu praktikasse.

Tööriistaportfell ja ligipääsud on määramata.
→ Agente ja lahendusi ei saa turvaliselt käivitada.

Töötajad kasutavad töö ajal tehisintellekti (nt ChatGPT-d, Copilotit, Midjourneyt jne) ilma juhiste, järelevalve või ametliku loata.
→ Tekivad turva- ja kvaliteediriskid, andmelekked ning killustatud tööviisid, mida juhtkond ei kontrolli ega toeta.

Puudub selge otsustusmudel. Haldurid kaasatakse alles siis, kui midagi ei tööta.
→ Aeg ja energia kuluvad kustutustöödele.

Lahendusi tellitakse ilma business case’ita või mõjuhinnanguta.
→ Kulud kasvavad, tulemust ei teki.

Kui süsteemsust ei ole, tekib tunne, et “nagu peaga vastu seina”.
→ Talent väsib ja innovatsioon pidurdub.